Mihkli kihelkond hõlmas osa Lääne-Pärnumaa piirialadest, ligikaudu praeguse Koonga valla territooriumi. 13. sajandil moodustas Soontagana muinaskihelkonna.

Dokumentaalselt tõestatud ajalugu algab esimeste kirjalike andmetega Läti Hendriku kroonikas 13. sajandi alguse sündmuste kirjeldamise läbi.

Liivimaa kroonika ja teiste varajaste kirjalike andmete kohaselt oli Läänemaal seitse kihelkonda. Lõunaosa kandvamaks kihelkonnaks oli Soontagana (Sontagana). Soontagana kihelkond moodustas hilisema Mihkli kihelkonna ala, ent ta hõlmas endasse nähtavasti ka valdava osa pärastisest Audru kihelkonnast. Liivimaa kroonikas märgitakse, et muistne Soontagana oli mereäärset teed pidi lõunast tulles esimene kihelkond, arvatakse, et siis hakkasid tema valdused otse Pärnu juurest. Võib arvata, et vana sadama- ja kaubitsemiskoht Pärnu ja Sauga jõe suudmete vahel kuulus sellekohaselt Soontaganale.

13 sajandil tegid Soontaganasse mitmeid rüüsteretki sakslased koos liivlaste ja Pihkva venelastega ja samuti rootslased. 1220 tuli Läänemaale Rootsi kuningas Joh. Sverkersson kaaskonnaga. Vallutati Lihula ja ristiti ümbruskonda. 1226. aastal toimus tegelik ristimine. Lõplikult ristiti ka Soontagana ala ja sellega oli ka Soontagana muinaskihelkond lakanud eksisteerimast. Kihelkonna uueks nimeks sai Mihkli.

Kõnealusel piirkonnal pole külastajale pakkuda suuri veekogusid ega kõrgeid suusamägesid, kuid vaatamist väärivad meie rabad, tammikud, puisniit, salumetsad ja palju muud. Meil on külastajale näidata 20 looduskaitse ja üle 60 muinsuskaitse objekti. Samuti on võimalik tutvuda ka kohalike tavade ja elu-oluga.



Oidrema küla tähistab tänavu 470. aastapäeva. Esmakordselt mainitud 1534. aastal (Eesti Entsüklopeedia andmed). Küla hiilgeajad jäid 1960.-ndaisse aastatesse. 2004. aasta aprillis elas alaliselt kohapeal 151 inimest. Neist eelkooliealisi 8, õppureid 37, tööealisi 70 ja pensionäre 44.

Külas töötab kauplus ja Eesti Posti postipunkt. Lasteaed-algkool suleti 2001. aastal. Aktiivsete külaelanike algatusel tehti seal vallavalitsuse toel remont ning detsembris 2002 avati külakeskus. Keskuses on televiisor, videotehnika, muusikakeskus, lauatennis, koroona. Tellitud on mitmed ajakirjad-ajalehed. Külarahva käsutuses on duširuum ja pesumasin. Tegutseb kapell “Hõbe”. Loodud on külaseltsing, kes igapäevaprobleemide lahendamise kõrval korraldab ka külapäevi. Ühistegevus on koondanud talupidajad Oidremaa Teraviljaühistusse ja Maaparandusühistusse. Oidremaa naiste algatusel loodi 1999. aastal Oidremaa Naisselts, mis koondab ka valla teiste külade naisi.




Rattaretkede alguspunktiks on tänini tegutsev Oidremaa karjamõis. Matkal külastatakse veel Soontagana maalinna, kuhu kunagi viis läbi soo salajane pakktee; käiakse Jürna talu muuseumis, kus on põnev kogu vanadest esemetset ning tutvutakse Mihkli kirikuga, mille arvatavaks esimeseks preestriks oli Läti Hendrik. Looduslikest vaatamisväärsustest väärivad märkimist Mihkli tammik ja Nedrema puisniit. 11. juunil avati puisniidul õpperada.




Miks jalgratas on hea?

• Jalgratas on odavam kui auto.
• Jalgrattaga on läbitavad ka väikesed teed ja matkarajad.
• Jalgrattaga sõites on aega ümbrust nautida ja linnulaulu kuulata.
• Jalgrattasõit parandab meeleolu, annab kehale mõõduka koormuse ja peletab stressi.

Oidremaa mõisahärra Riho Erismaa abikaasa Marikaga.